Armsad vennad ja õed!Täna me saime teada, et Paavst Benedictus XVI otsustas tagasi astuda 28. veebruaril 2013 a. See on muidugi kõikidele suur üllatus, aga Benedictus XVI on alati olnud väga aus ja selge oma otsustes ja valikutes. Sel päeval, kui ta nägi, et ei jõua enam läbi viia oma ametit kogu selle põhjalikkusega, mis on alati olnud Joseph Ratzinger’i iseloomustav joon, otsustas ta ise ameti edasi anda.
Muidugi on paavsti tagasiastumine erakordne sündmus Katoliku kirikus, kuigi mitte unikaalne. Kindlasti,
emotsionaalselt oleksime soovinud veel kaua aega temas näha Peetruse
järglast.
Aga armsad vennad ja õed, oma otsusega Benedictus XVI annab
meile veel suurepärase õppetunni: Kirikut juhib alati Püha Vaim,
konkreetsete inimeste kaudu, ja need inimesed ei pea ennast kunagi
asendamatuks, vaid - nagu Benedictus XVI ise ütles oma esimeses
paavstikõnes – alandlikuks teenijaks Issanda viinamäel.
Kirik elab
nüüd edasi, nii siin Eestis kui ka maailmas. Hoidkem nüüd oma palves
Benedictus XVI, ja juba praegu tema järglase keda me võtame vastu suure
rõõmuga ja kelles me näeme Apostel Petrust kes juhib Kiriku paati
maailma lõpuni.
Armsad vennad ja õed ma palun, et igaüks teist loeks
iga päev palve praeguse Paavsti ja tema järeltulija eest, ja seda kuni
järgmise Paavsti valimiseni.
Usaldagem Kirikut ja usaldagem ennast
Jumala Emale, kes on ka Kiriku Ema, “Mater Ecclesiae”, “omnes cum Petro,
ad Jesum, per Mariam”
+Piiskop Philippe Jourdan
Lourdes’i Jumalaema Kirikupühal
11. veebruaril 2013 a.