Liturgilised värvid ja katoliiklik värvisümboolika
Tänapäeval paljude usklike jaoks peamiselt sümboolset tähendust omavate värvide kasutamine liturgias kujunes välja pikema aja jooksul. Nii väitis 18. sajandil paavst Benedictus XIV, et kristluse esimestel sajanditel oli ainus liturgiline värv valge ning teised värvid lisandusid hiljem. Aastal 1570 kinnitas paavst Pius V bullaga Quo Primum Tempore Rooma Riituses viie liturgilise põhivärvi kasutamise ning sellest ajast on katoliku kirikus ametlikult liturgilisteks põhivärvideks: valge, punane, roheline, violett ja must.Valge (albus)
Valget on maalikunstis kasutatud tavaliselt valguse tähistamiseks. Süütuse ja puhtuse sümbolina kandsid valgeid riideid ka Vana-Rooma Vesta neitsid ning see tava on säilinud pruutide, esimest korda armulauda saajate ja ristitavate riietuses. Varakristlikul perioodil kandsid vaimulikud valget riietust ja see on jäänud liturgiliseks värviks jõulude, ülestõusmis- ja taevaminemispühade ajal. Valge värv on liturgiliseks värviks Kristuse tegevusega seotud pühadel, Maarjaga seotud pühadel, inglitega seotud pühadel, Ristija Johannese sündimise pühal, naispühakute mälestuspäevadel, kõigi pühakute päeval (1.novembril), kirikute ja altarite pühitsemise päevadel, paavsti valimise ja kroonimise aastapäevadel, laulatustel ja piiskopide ametissepühitsemisel. Valgetes riietes on Neitsi Maarjat kujutatud maalidel tema patuta eostusest, templis esitamisest ja maalidel, mis kujutavad episoode Maarja elust enne kuulutamist.Punane (ruber)
Punane värv sümboliseerib nii armastust kui ka vihkamist. Vana-Rooma võimukandjate tähisena omab punane värv sama tähendust ka kardinalirüü puhul. Maalikunstis on evangelist Püha Johannest kujutatud punasesse riietatult, mis sümboliseerib tema tegutsemisarmastust. Punane värv on tule ja emotsioonide värv, see on märtritest pühakute värv, samuti kasutatakse punast värvi liturgilise värvina süütalastepäeval ja kirikuaasta nelipühade perioodil mälestades Püha Vaimu tulekut.Roheline (viridis)
Roheline värv on taimestiku ja kevade värv ning sümboliseerib seetõttu kevade võitu talve ehk elu võitu surma üle. Peale selle sümboliseerib roheline ligimesearmastust ja hinge taassündi heade tegude läbi. Roheline on kirikus Kristuse ilmumise püha liturgiliseks värviks, tähistades Hommikumaa tarkade külaskäiku ja initsiatsiooniriitusi Kristuse elus. Liturgias kasutatakse rohelist värvi tavaliselt epifaaniast kolmanda pühapäevani enne paastu ja nelipühadest advendini, välja arvatud vahepeale langevate tähtsamate pühade tähistamisel.Violett (violaceus)
Violett sümboliseerib armastust, tõde ja kannatamist, mida liturgias kasutatakse advendi ja lihavõttepühade ajal. Maalikunstis kannavad seda värvi rõivaid patukahetsejad, näiteks Maarja Magdaleena.Must (niger)
Must on surma ja allilma sümbol, see on Saatanat ja kurja toonitav värv. Sümboliseerides leina, haigust, eitust ja surma on must liturgiliseks värviks Suurel Reedel - päeval, mil Kristus risti löödi. Maalikunstis sümboliseerib musta ja valge koosesinemine alandlikkust ja elu puhtust. Selles tähenduses kasutavad musta või musta ja valget oma mungarüü tunnusvärvina näiteks augustiinlased ja dominiiklased.Teised värvid
Peale liturgiliste põhivärvide on kristlikus maalikunstis leidnud tähenduslikku kajastamist ka teised värvid, kuid üldkehtivat liturgilist tähendust neil pole ja polnud varem. Juhul kui mõnda värvi liturgiliselt kasutati, näiteks keskajal, siis leidis see ainult lühiajalist ja piirkondlikku kasutamist ning Rooma Riituses neid värve tänapäeval enam ei kasutata.Hall
Hall sümboliseerib maalikunstis leina ja alandlikkust. Seda on kasutatud paastuja värvina. Et hall sümboliseerib keha surma ja vaimu surematust, kannab Kristus viimset kohtupäeva kujutavatel maalidel mõnikord halli rüüd. Benediktlaste vallombroosia ordu mungarüü on hall.Kollane
Kollasel värvil võib maalikunstis olla sõltuvalt kasutusviisist kaks vastandlikku sümboolset tähendust. Kuldkollane tähistab päikest ja jumalikkust. Paljude renessansimaalide kuldkollaselt hõõguv taust sümboliseerib kujutatu pühadust. Püha Joosepit ja Püha Peetrust on kujutatud kollases rüüs. Püha Peetrus kannab kollast mantlit, sest kollane on ilmutatud tõe sümbol. Teises tähenduses vihjab kollane põrgutulele, allakäigule, kadedusele, reetmisele ja valelikkusele. Nii on äraandjat Juudast kujutatud määrdunud kollases rüüs. Keskajal sunniti ketsereid kollast rüüd kandma. Katkuaegadel kasutati kollast risti nakkusohtlike piirkondade tähistamiseks ja sellest kujunes tava kasutada kollast nakkushaiguse tähistamiseks. Kollane värv on leidnud ka liturgilist kasutamist, seda karmeliitide riituses karmeliitidest usutunnistajate pühadel.Pruun
Pruun on vaimse surma ja allakäigu ning maailmast lahtiütlemise värv. Viimases tähenduses on pruuni võtnud ma mungarüü tunnusvärviks frantsisklased ja kaputsiinlased.Purpur
Purpur on kuninglikkus ja keisrivõimu tähis aga ka kurbuse ja patukahetsuse värv. Seetõttu on purpurit mõnikord kasutatud Jumal Isa sümbolina.Sinine
Sinine sümboliseerib taevast ja taevalikku armastust. See on tõe värv. Maalidel kannavad nii Kristus kui ka Neitsi Maarja sinist mantlit - Kristus maapealse tegutsemise ajal ja Neitsi Kristuslast süles hoides või Temaga koos olles. Kirikus on sinine saanud traditsiooniliseks Neitsi Maarja värviks ja seda kasutatakse tähtpäevadel, mil mälestatakse tema elusündmusi. Sinine on leidnud kasutamist ka liturgias ja nii kasutati Lõuna-Inglismaal sinist värvi Sarumi riituses Neitsi Maarja asutamisel.Kalev Kask
Allikad:
- Ferguson, G. 1977. Signs and Symbols in Christian Art. London [etc] : Oxford University Press. 192.
- www.newadvent.org/cathen/ 04134a.htm
- www.ewtn.com/library/ANSWERS/ LITCOLOR.htm