Armsad vennad ja õed!
On jäänud veel mõned päevad, enne kui saame kodudes ja kogudustes ning eriti oma südames ja hinges tähistada rõõmusõnumit, et „meile sünnib laps, meile antakse poeg“ (Js 9:5)!
Hiljuti andis paavst Franciscus välja apostelliku kirja „Admirabile Signum“ („Imeline märk“), mille lugemist ma kõigile soovitan, sest see on väga ilus mõtisklus jõulude ja jõulusõime tähendusest. Selles kirjas meenutab Püha Isa, kuidas Assisi püha Franciscus 1223. aastal Itaalias Greccio linnas esimese jõulusõime ehitas. Ehkki päris esimene jõulusõim oli Jeesuse sõim Petlemmas, pani katoliiklikule jõulusõimetraditsioonile aluse just Assisi Franciscuse tehtud jõulusõim. See komme on seotud jõulupühade liturgilise tähistamisega. Püha Isa kirjutab: „25. detsembril tulid Grecciosse kokku frantsisklaste ordu vennad ühes kohalike talunikega, kes tõid kaasa lilli ja tõrvikuid, et seda püha ööd veel kaunimaks muuta. Franciscus leidis saabudes eest heina täis sõime ning eesli ja härja. Kõiki kohalviibijaid täitis jõulusõime juures sõnuseletamatu rõõm, mille sarnast polnud nad varem kogenud. Seejärel pühitses preester sõimel Euharistiat, väljendamaks sidet Jumala Poja lihakssaamise ja Armulaua vahel.”
Armsad vennad ja õed, just need viimased sõnad võivad aidata meil jõuludeks ja eriti jõulupüha missaks paremini valmistuda. Kui see Greccio preester esimesel jõulusõimel missat pühitses, tunnistas ta sellega sügavat sidet Jumala Poja inimesekssaamise ja Euharistia vahel. Missa kui Kristuse ohverdus, Tema surma ja ülestõusmise mälestus viib meid pigem ülestõusmispühade juurde. Ent sageli on kunstnikud Kristuse sündi kujutavatele maalidele lisanud ka risti, väljendades sellega, et Jeesus ohverdab end ja viib täide lunastamistööd juba sündides.
Nõnda viib ka meie kodune jõulusõim meid mõttes pühale missale. Jõulusõime juures tunneme ennast Jeesuse perekonna liikmetena. Missa ajal toome omaenda perekonnad ühes Kristuse ohverdusega Jumala ette.
Armsad vennad ja õed, ma soovin teile ja teie peredele ilusaid jõulupühi! Olgu Petlemmas sündinud Jeesuslaps tõesti meie pereelu keskmes ning püha missa meie hingeelu aluseks ja allikaks. Jeesuslapsega ei tunne me ennast kunagi üksinda. Ning olgem ka ise toeks neile, kes võivad end pühade ajal üksikute ja mahajäetutena tunda. Olgu meie südames seesama armastus ligimese vastu, mis oli Pühima Neitsi Maarja südames, kui ta käis koos Joosepiga mööda Petlemma tühje tänavaid. Keegi ei pannud neid tähele, aga nemad olid need, kes tõesti muutsid meie maailma ja muudavad seda veel ka täna.
Õnnistagu Jeesuslaps kõiki teid ja teie lähedasi!
+ Piiskop Philippe Jourdan
Tallinnas, 06.12.2019