JOHANNES PAULUS II LÄKITUS ÜLEMAAILMSETEKS NOORTEPÄEVADEKS KÖLNIS 2005
PÜHA ISA JOHANNES PAULUS II
SÕNUM MAAILMA NOORTELE
20. ÜLEMAAILMSETE NOORTEPÄEVADE PUHUL
(KÖLN, AUGUST 2005)
"Me oleme tulnud teda kummardama" (Mt 2,2)
Mu kallid noored!
1. Sellel aastal tähistasime me 19. Ülemaailmset Noortepäeva mõtiskledes soovi üle, mida väljendasid mõned kreeklased, kes Paasapühadeks Jeruusalemma olid läinud: "Me tahame Jeesust näha" (Jh 12,21). Ja nüüd oleme teel Kölni, kus 2005. aasta augustis tähistatakse 20. Ülemaailmseid Noortepäevi.
"Me oleme tulnud teda kummardama" (Mt 2,2): see on järgmiste Ülemaailmsete Noortepäevade teema. See on teema, mis annab noortele igast maailmajaost võimaluse käia vaimus Hommikumaa Tarkade jälgedes, kellele vaga traditsioon on omistanud selles samas linnas austatavad reliikviad, ning kohata, nagu nemad kord, kõigi rahvaste Messiat.
On tõsi, et Kristuse valgus oli juba Tarkade mõtted ja südamed avanud. "Nad asusid teele," (Mt 2,9), nagu ütleb evangelist, võttes vapralt ette tundmatu ning kindlasti mitte lihtsa teekonna. Nad jätsid kõhklusteta kõik maha, et järgneda tähele, mida nad Idas olid näinud (vt.Mt 2,2). Hommikumaa Tarku jäljendades teete ka teie, noored, ettevalmistusi, et asuda "teekonnale" Kölni igast maailma paigast. On oluline, et te ei tegeleks vaid praktiliste ettevalmistustega Ülemaailmseks Noortepäevaks; eeskätt peate te end hoolikalt usu ja Jumala sõna kuulamise õhkkonnas vaimselt ette valmistama.
2. "Ja vaata, täht (-) käis nende eel, kuni nad jäid seisma selle paiga kohale, kus oli laps" (Mt 2,9). Targad jõudsid Petlemma, sest nad olid kuulekalt end tähel juhtida lasknud. Veelgi enam, "Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga" (Mt 2,10). Mu kallid sõbrad, oluline on õppida, kuidas panna tähele neid märke, mille abil Jumal meid kutsub ja juhib. Kui me tajume, et Ta meid juhib, kogeb meie süda ehtsat ja sügavat rõõmu aga ka tugevat soovi Temaga kohtuda ning raugematut jõudu, et Talle sõnakuulelikult järgneda.
"Ning majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga" (Mt 2,11). Esmapilgul pole selles midagi harukordset. Ometi oli see Laps kõigist teistest lastest erinev: Ta on Jumala ainus Poeg, ja ometi loobus ta oma auhiilgusest (vt. Fl 2,7) ning tuli Maa peale, et surra Ristil. Ta tuli alla meie keskele ja sai vaeseks, et ilmutada meile oma jumalikku hiilgust, mida me täiuslikult näeme taevas, meie õnnistatud kodus.
Kes oleks võinud välja mõelda suurema armastuse märgi? Me võime vaid aukartust tunda Jumala müsteeriumi ees, kes alandas ennast, et võtta enda kanda meie inimlik seisund, andes Ristil meie eest lausa oma elu (vt. Fl 2,6-8). Oma vaesuses, - nagu Püha Paulus meile meenutab � �kuigi ta oli rikas, sai [ta] teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest� (2 Kr 8,9), ning tuli patustele pääsemist pakkuma. Kuidas saame me Jumalat tänada sellise suuremeelse headuse eest?
3. Targad leidsid Jeesuse Petlemmast, linnast nimega �Bêth-lehem�, mis tähendab �leiva maja�. Petlemmas, tagasihoidlikus laudas õlgedel lebas �nisuiva�, kes surres pidi kandma �palju vilja� (vt. Jh 12,24). Rääkides oma avaliku elu jooksul enesest ja oma päästmismissioonist, kasutas Jeesus hiljem leiva kujundit. Ta ütles �Mina olen eluleib�, �Mina olen taevast alla tulnud leib�, �leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest� (Jh 6,35.41.51).
Järgides truult meie Lunastaja teed Sõime vaesusest enese loovutamise hetkeni Ristil võime me paremini mõista Tema armastuse müsteeriumi, mis inimkonna lunastab. Laps, kelle Maarja on sõime asetanud, on Inimene-Jumal, keda me näeme ristile naelutatuna. Sama Lunastaja on kohal Armulauasakramendis. Petlemma laudas lubas Ta Maarjal, Joosepil ja karjustel ennast kummardada vastsündinud lapse tagasihoidlikul välisel kujul; pühitsetud armulaualeivas kummardame me Teda Ta ihu, vere, hinge ja jumalikkuse sakramentaalses kohalolus ning ta pakub ennast meile kui igavese elu toitu. Missast saab nõnda tõeliselt armastav kohtumine Temaga, kes andis enese täielikult meie pärast. Ärge kõhelge Talle vastamast, mu kallid noored sõbrad, kui Ta kutsub teid �Talle pulmasöömaajale� (vt. Ilm 19,9). Võtke teda kuulda, valmistage ennast õigel viisil ette ning astuge Altarisakramendi juurde, eriti sellel Armulaua-aastal (oktoober 2004-2005), mille ma kogu Kiriku jaoks välja olen kuulutanud.
4. �Nad kummardasid teda tema ette maha heites� (Mt 2,11). Kui Targad tunnustasid ja kummardasid lapsukest, keda Maarja oma kätel hoidis kui Teda, keda ootasid rahvad ja kelle tulekut kuulutasid ette prohvetid, siis täna võime teda kummardada ka Armulauas ning tunnistada Ta meie Loojaks, meie ainsaks Issandaks ja Päästjaks.
�Nad avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri� (Mt 2,11). Kingid, mille Targad Messiale andsid, sümboliseerisid tõelist kummardamist. Kullaga rõhutasid nad Tema Kuninglikku Jumalikkust; viirukiga tunnustasid nad Teda kui Uue Lepingu preestrit; Talle mürri pakkudes ülistasid nad prohvetit, kes valas oma verd, et lepitada inimkonda Jumalaga.
Mu kallid noored, ka teie pakute Issandale oma elude kulla, mis on teie vabadus järgneda Talle armastuse pärast, vastates ustavalt tema kutsele; laske oma innukate palvete viirukil Tema auhiilgust kiites tõusta üles Tema juurde; pakkuge talle mürri, mis on teie armastus ja täielik tänulikkus Tema, tõelise Inimese, vastu, kes armastas meid nõnda palju, et oli valmis kurjategija kombel Kolgatal surema.
5. Olge ainsa tõelise Jumala kummardajad, andes Talle aukoha oma eludes! Ebajumalakummardamine on pidev kiusatus. Kahjuks on neid, kes otsivad oma probleemidele lahendust religioossetes tavades, mis ei sobi kokku kristliku usuga. Tung uskuda edu ja võimu pealiskaudseid müüte on tugev; on ohtlik omaks võtta kerglasi ideid pühadusest, mis räägivad Jumalast kui kosmilisest energiast või millestki muust, mis pole kooskõlas katoliikliku õpetusega.
Mu kallid noored, ärge alistuge võltsidele illusioonidele ning mööduvatele moekatele ideedele, mis nõnda sageli jätavad endast maha traagilise vaimse vaakumi! Heitke kõrvale rikkuse, tarbimiskultuse ning vahepeal massimeedia poolt kasutatava hiiliva vägivalla ahvatlused.
Tõelise Jumala kummardamine on kõigile ebajumalakummardamise vormidele vastuhakkamise ehtne akt. Kummardage Kristust: Tema on Kalju, millele ehitada oma tulevik ning õiglasem ja solidaarsem maailm. Jeesus on Rahuvürst: andestuse ja lepituse allikas, kes suudab teha kõigist inimkonna liikmetest vennad ja õed.
6. �Ja nad läksid teist teed tagasi oma maale� (Mt 2,12). Evangeelium räägib meile, et pärast Kristusega kohtumist pöördusid Targad tagasi koju �teist teed� pidi. See teistsuguse tagasitee valimine võib sümboliseerida pöördumist, milleks on kutsutud kõik need, kes kohtuvad Jeesust, et neist võiksid saada tõelised kummardajad, keda Ta ihkas (vt. Jh 4,23-24). Sellega kaasneb Tema käitumise jäljendamine saades, nagu kirjutab Apostel Paulus, �elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks�. Siis lisab apostel, et me ei tohi muganduda selle maailma mentaliteediga, vaid peame muutuma meele uuendamise teel, et �te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik� (vt. Rm 12,1-2).
Kristuse kuulda võtmine ning Tema kummardamine paneb meid tegema julgeid valikuid, mõnikord lausa kangelaslikke otsuseid. Jeesus on nõudlik, sest ta soovib, et me oleksime tõeliselt õnnelikud. Ta kutsub mõnesid meist kõigest loobuma, et järgneda talle preestrina või religioosse ordu liikmena. Need, kes kuulevad seda kutset, ei tohi tunda hirmu �jah� ütlemise ning avatuna talle jüngrina järgnemise ees. Kuid lisaks kutsumustele, mis võtavad enese erilisel viisil Jumalale pühitsemise vormi, on veel olemas kõigi ristitud kristlaste eriline kutsumus: see on kutsumus järgida seda kristliku tavaelu �kõrget standardit�, mida väljendatakse pühaduses (vt. Novo Millennio Ineunte, 31). Kui me kohtume Kristusega ning võtame vastu tema Evangeeliumi, muutub meie elu ning me tunneme soovi oma kogemust teistele edastada.
Meie kaasaegsete hulgas on nii palju neid, kes ei tunne veel Jumala armastust või kes otsivad tühiseid aseaineid, millega oma südameid täita. Seega on hädavajalik, et meie oleksime Kristuses nähtava armastuse tunnistajateks. Kutse osaleda Ülemaailmsel Noortepäeval käib ka teie kohta armsad sõbrad, kes te ei ole ristitud või kes ei näe ennast Kiriku liikmena. Kas te ehk ei igatse Absoluudi järele ning ei otsi �midagi�, mis annaks teie eludele mõtte? Pöörduge Kristuse poole ning te ei pea pettuma.
7. Kallid noored, Kirik vajab uuele evangelisatsioonile ehtsaid tunnistajaid: mehi ja naisi, kelle elusid on muutnud kohtumine Jeesusega, mehi ja naisi, kes on võimelised seda kogemust ka teistele edastama. Kirik vajab pühakuid. Kõik on kutsutud pühadusele ning vaid pühad inimesed saavad inimkonda uuendada. Paljud on enne meid läinud mööda seda Evangeeliumis väljendatud kangelaslikkuse teed ning ma julgustan teid tihti nende poole pöörduma, et paluda nende eestkostet. Kölnis kohtudes õpite te mõnesid neist paremini tundma nagu näiteks Püha Bonifaciust, Saksamaa apostlit, Kölni pühakuid, eriti Ursulat, Albertus Suurt, Risti Teresa Benedictat (Edith Steini) ning Õndsat Adolph Kolpingit. Neist tahaksin ma eriti ära märkida Püha Albertust ning Risti Teresa Benedictat, kes olid kirglikud tõeotsijad omades samasugust sisemist hoiakut nagu Hommikumaa Targad. Nad ei kaheldud hetkegi enne kui rakendasid oma intellektuaalsed võimed usu teenistusse, näidates nõnda, et usk ja intellekt on omavahel seotud ning püüdlevad teineteise poole.
Mu kallid noored, sel ajal kui te liigute vaimus Kölni poole, saadab paavst teid oma palvetega. Toetagu Maarja, �Euharistlik naine� ning Tarkuse Ema teid teie teel, valgustagu ta teie otsuseid ning õpetagu ta teid armastama seda, mis on tõeline, hea ja kaunis. Juhtigu ta teid kõiki oma Poja juurde, kes ainsana suudab teoks teha inimese meele ning südame sügavaimad igatsused.
Minge minu õnnistusega!
Castel Gandolfo, 6. august, 2004
JOHANNES PAULUS II
(tõlge mitteametlik - neitsimaarja.ee toim.)