Lootuse sõnad

RÕÕM

• Evangeelium tähendab rõõmusõnumit!! Nagu teada, räägivad kõik Evangeeliumid sündmustest, mis leidsid aset kahe suure rõõmu vahel: alates kuulutusest, et Petlemmas on sündinud Päästja, kes on Issand Kristus ning lõpetades esimese päeva hommikuga, mil Kristus üles tõusis.
  
• Me kõik oleme kogenud rõõmu: see on täiuslikkuse tunne, kui elu näitab oma positiivset poolt ja on täidetud headest mõtetest. Filosoof Hans Gadamer seletas, et rõõm on otsekui ilmutus: äratundmine, et kogu maailm on mulle avatud. Rõõm on täidetud üllatusest, et olen leidnud rahulolu.
  
• Rõõmuga on seotud ka see, kuidas ma tunnetan oma aega: võime kogeda rõõmu, kui me kedagi ootame (näiteks ühe lapse sündi, kalli inimese tulemist jne). Aga rõõmu võib leida ka just nüüd ja praegu kellegagi koos olles või ka oma mälestuses.
  
• Kuid rõõmul on ka vend: pidu! Mis tähendab jagada oma rõõmu teistega!! On kultuure, kus rõõmu väljendab isegi tervitus: näiteks kreeka keeles Haire tähendab `rõõmu soovima` või nagu heebrealased Shalom öeldes, et teine saaks kogeda rõõmu.
  
• Kristlase rõõm on Püha Vaimu vili. Kui ma tunnen, et Püha Vaim tegutseb mu elus, olen rõõmus ja tänulik. Ka jumalateenistus on tänupalve, mida me pühitseme rõõmus ülestõusnud Kristuse mälestuseks. Sama rõõmu väljendame ka siis, kui me soovime üksteisele rahu.
  
• Saades küll osa Kristuse rõõmust, ei saa me aga unustada, et meie elus on ka kurbust ja valu. Kuid kristlane võib ka kogeda uut rõõmu dimensiooni, mida püha Paulus määratleb nagu ülikülluslik rõõm ja mis on meiega isegi meie kitsikuses ja kannatustes. Kristlase rõõm elab sügaval sisimas, kui me otsime varju Jumala juures. Üliväga ja kirgastatud rõõm on sellega, kes armastab Kristust ja elab Temaga. See on rõõm, mida keegi ei saa ära võtta ja mis meenutab meile märtreid.
  
• Rõõm aitab võidelda ka ühe kõige suurem pahega, mis vaevab meid igapäevaelus: kurbus. Kurbus, see on aja ja ruumi ebastabiilsus. See, kui ma pole tasakaalus iseendaga... või kui aeg venib nii aeglaselt, et päev näib kestvat viiskümnend tundi. Kui elu lämmatab minu hinge ja ebaõnn sunnib põlgama oma tööd, kiindumusi, oma seisundit teiste seas. Kui ma pean elama ainult unistuses ja põgenema oma tegelikkuse eest, täis kartust ja sallimatust enda ja teiste vastu... Kõik see, mida me tänapäeval nimetame depressiooniks. Seesama, mille kohta ütles Isaak Siirosest - maitsta põrgut.
  
• Mida me võiksime teha? Valvata seda paha vaimu, mis viib meid kurbusse. Aga nagu on öelnud püha Paulus: on olemas ka hea kurbuse vaim; see on see vaim, mis ütleb: Ära karda, mine edasi!, Jumal teab, et oleme nõrgad, Tema toetab meid!!
• Nagu ütles püha Teresa Avilast:

Ära lase end segada!
Ära karda!
Jumal on kõikjal...
ja kannatlikkusega suudame kõik.
Kui Jumal on sinuga, pole sul millestki puudus.
Jumalast piisab

OTSIMINE

• Oled loonud meid oma rahvaks ja rahutu on meie süda, kuni ta saab puhata Sinus.
  
  
• Piiblis tähendab Jumala otsimine nõu küsimist Temalt. Enne rasket otsust või kohtuprotsessi pöördus Iisraeli rahvas alati kogudusetelki või templisse ja küsis nõu Jumalalt preestite või prohvetite läbi.
  
  
• Mõneti sarnanes see ebausu-toiminguga, nagu võiks Jumal mängida minu mängu. Tegelikult tähendab otsida Jumalat - otsida Tema palet, elada Tema kojas ja maitsta Tema leebust.
  
  
• Seesama soov tunda Issanda kohalolu toob Iisraeli väljarändajad tagasi Babülooniast, et nad võiksid ehitada oma Templi Jeruusalemma.
  
  
• Otsida Jumalat, tähendab otsida Tema õigust ja seadust. Nagu ütles Jesaja: Otsige Issandat, kui Ta on ligi ja leitav. Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted. Otsige Teda kogu oma südamest. Lõpuks kutsus meid ju Jeesus ise: otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis antakse kõike teile pealekauba!
  
  
• Aga tõeline otsimine toimub siira südamega, alandlikkuses ja vaesuses, murtud südame ja rõhutud vaimuga. Ja Jumal, kes on hea neile, kes Teda ootavad, hingele, kes Teda otsib, laseb meil Teda leida ja rõõmustada.
  
  
• Aga kuidas ma tean, et minu otsimine on tõene? See on Kristuse ise, kes teab, mis on inimese südames. Sest minu suhtumine Jeesusesse mõjutab ka minu otsimist. Otsida Jumalat, tähendab otsida Jeesust. Et leida Teda, kohata Teda, pean ma aga jätma oma õiguse ja embama risti õigust, et ma ei elaks nagu Kristuse risti vaenlane.
  
  
• Jeesus ise andis meile tee, kuidas Teda otsida. Johannese Evangeeliumis rääkis Ta oma jüngritele: Olen teiega veel pisut aega. Te hakkate mind otsima, aga kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla. Aga: armastage üksteist!! Sellest tunnevad kõik, et olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.
  
  
  
• Missugune oli see armastus? Selline armastus, mida Ta näitas ristil. Ta armastas mind isegi siis, kui ma olin tema vaenlane. Ta võttis enda peale minu patud, minu kurjuse ja vägivalla. Ja nagu merelained purunevad vastu kivi, nii purunesid ka minu patud Kristuse risti vastu... Maailma kurjus purunes Tema risti vastu ja pöördus tagasi ANDESTUSE... LEPITUSE.. UUE ELUNA. Jeesus elu ise ongi Mäejutluse tõestus. Ta keeras ette vasaku põse, laskis seljast kiskuda oma riided, Ta armastas oma vaenlasi ja palus nende eest, kes Teda kiusasid. TA KANNATAS, ET MINA EI KANNATAKS. TA SURI, ET MINA EI SUREKS. TA LÄKS MINU EEST PÕRGUSSE JA VABASTAS MIND... TA TÕUSIS ÜLES, ET MINA VÕIKSIN ÜLES TÕUSTA KOOS TEMAGA... Ta andis oma vaimu, et Tema vaimu läbi saaksin ka mina armastada seda uut dimensiooni...See on armastuse kogemus, mis muudab mind, minu abielu, minu peret... See on ilu, mis päästab maailma ja millest rääkis Dostojevski... ilu, mis muudab minu elu ilusamaks. Leida Kristus, olla koos Temaga, tähendab elamist selles uues armastuse dimensioonis, risti dimensioonis!! Ei ole teist teed, teist tõde, teist elu kui olla ristil koos Kristusega. Seal saame kogeda Jumala kohalolu...
  
  Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud. Mina annan teile hingamise! Võtke enda peale minu ike ja õppige minult...sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele - sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!!
  
  
• Otsida Jumalat tähendab lõpuks näha, et Tema on otsinud ja armastanud mind enne, kui mina Teda. Ta on kutsunud mind enda juurde, sest Inimese poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. Ja nagu Ta tõotas, tuleb Ta jälle tagasi ja võtab meid kaasa enese juurde, et meiegi oleksime seal, kus on Tema.
  
  
• Rahutu on meie süda, kuni ta saab puhata Sinus... Nagu ikka advendi ja jõulu- ajal Jumal otsib meid, kutsub meid, et ka meie võiksime otsida ja leida.... Leiaksime sel vaiksel ja pühal ööl Teda väikse lapsena - Emmanuel, Jumal meiega...Et võiksime laulda koos karjaste ja inglitega Hosiannat:... Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimesest hea meel.

SÕNAKUULELIKKUS

• Armasta ja tee, mida sa tahad: kui vaikid, vaiki armastusega; või kui karjud, karju armastusega; või kui parandad, paranda armastusega; või kui säästad, säästa armastusega. Olgu su sees armastuse juur ja ei saa sellest juurest muud kui ainult head.
• Armasta ja tee, mida sa tahad, ütles püha Agustinus. Armasta ja ole vaba. Ainult vabaduses võime olla täiuslikult sõnakuulelikud.
• Vabaduses on kasvamise jõud, mis kasvatab meis tõde ja headust. Aga kas on olemas headust ja tõde, mis on hea iseenesest? Sõltumata sellest, kes ma olen ja mis sobib ühtmoodi kõigile? Või on olemas ainult minu tõde ja headus, see... mida mina arvan heaks ja tõeks?
  
• Heebrea keeles tähendavad sõnad hea=tov ja halb=ra ka elu ja surma. Jumal on ainus tõe ja headuse allikas. Jumal avab meile ka müsteeriumi, mida nimetame eluks ja surmaks. Kui Jumalat poleks... kes ma siis üldse olen? Kust ma tulen? Mis on mu elu mõte? Või...miks ma pean surema?
• ... Kirjutatud on: aga kuradi kadeduse läbi tuli maailma surm... Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust? ...Te ei sure, kindlasti mitte...aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest puust sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja... Nii avanesid ka Aadama ja Eeva silmad ja nad tundsid endid alasti olevat... ja nad kartsid väga ja peitsid end Issanda Jumala palge eest... Ja nad süüdistasid teineteist...
• Sõnakuulelikkus on midagi, millega meil on raske leppida. Miks? Sest me unustame, et sõnakuulelikkus ilma vabaduseta muutub orjuseks. Aga kes meist tahaks olla ori? Kuidas juhtub nii, et ma teen halba, ehkki ma seda ei soovi... Miks ma kardan?... Miks ma peidan end?... Miks ma otsin teistes süüdlast?... Tihti kardame olla sõnakuulelikud, sest arvame, et meie elu muutub piiratuks. Et kui keegi on seadnud mulle piiri, pole ma enam vaba... Niisiis tähendab kiusamine usku, et kui keegi piirab mu elu... siis ta ei armasta mind... ta on minu vastu...
• Vabadus on tee.. aga selle tee lõpus on armastus!! Mida suuremaks kasvab minus headus, seda vabam ma olen. Ja kindlasti pole tõeline vabadus see, mis ei lase mul teha seda, mis on hea ning õige. Ka Piiblis räägitakse sõnakuulelikkusest, kuid see on seotud lepinguga. Olla sõnakuulelik Jumala seaduse vastu, tähendab elada tões. Aga mis on tõde?
• Vaata ristilöödud Kristust ja sa saad aru, mida tähendab olla sõnakuulelik. Kristuse sõnakuulelikkus peegeldab kristlikku sõnakuulelikkust. Kristus ise näitas oma kannatuste läbi Pilatusele ja meile kõigile, mis on tõde. Ehkki küll mitte sõnadega.. sest Kristus ise on tõde, tee ja elu... Kristus õppis kuulekust läbi oma kannatuste... Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani... ja nõnda saavad ka Tema kuulekuse läbi paljud õigeks. Nii ongi Jeesus Kristus meie sõnakuulekuse õpetaja.
• Mõned inimesed saavad valesti aru, arvates, et olla sõnakuulelik tähendab olla kõigega nõus!! Aga isegi see, kui ma ei saa kõigest kohe aru, aitab see mul kasvada....Olla sõnakuulelik, tähendab tunnistada, et teine teab minust paremini, mis on hea ja tõene...Isegi siis, kui ma olen temast vanem... Võib ju küsida: kas punane tuli valgusfooris tähendab, et peatumine on ainult soovitatav või te peate tõesti peatuma... Või kas kooliskäimine on lastele vaid soovitatav ja mitte kohustuslik... Aga lõpuks peavad ju ka mu lapsed nõustuma sellega, mis on neile minu arvates parem... Elada vabariigis, tähendab austada seadusi, mis aitavad kõigil elada paremini... Isegi kui ma ei ole nõus, et mõned asjad on nagu nad on... Sõnakuulelikkus on armastuse märk... mis kinnitab, et ma olen nõus piirama oma vabadust, et sul oleks hea või veelgi parem.... Sest ainult nii saan ma näidata, et ma armastan sind!!
• Sõnakuulelikkuse kroon on kuulamine... ja sõnakuulelikkuse vili on usk. Sõnakuulelikkuse allikas on vabadus... ja pole suuremat vabadust, kui et anda oma elu teistele... Nagu Kristus, kes ütles: Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta. Mitte keegi ei võta seda minult ära, vaid mina ise annan selle omal vabal tahtel...

VAIKUS

• Meie vaimulik traditsioon on alati tunnistanud, et vaikus on väga oluline osa meie palvetes ja ka usuelus. Palve isa on vaikus ja palve ema on üksildus, ütles Girolamo Savonarolast. Ainult vaikuses on võimalik kuulata, see tähendab vastu võtta sõna nagu ka seda, kes annab oma sõna. Kristus lubab: Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde. Vaikus on armastuse keel, sügavus, tunnistus kellegi teise kohalolust.
  
• Meie tänapäeva elus on vaikus nagu haruldane külaline, kes on sunnitud taanduma müra ees. Me räägime infomürast...ja et ka liiga palju suhteid on müra.
  
• Meil on vähe aega armastuseks, sest müra tapab armastuse. Armastuseks on vaja aga vaikust.
  
  
• Vaikus on hoopis sõnaosavam kui lihtsalt sõnad, intensiivsem kui lihtsalt suhtlemine. Vaikus on tihti kõnekam ja häälekam kui sõnad ise!! Et meie suhted inimestega oleksid tasakaalukad, on tähtis leida sõnade ja vaikuse harmoonia. Mitte et me kogu aeg kas räägiks või vaikiks.
  
• Nagu armastuseski, on vaikusel suur roll ka meie vaimulikus elus! Meenutagem, kuidas prohvet Eelias peab pärast võitlust Baali prohvetitega alustama puhastuse teed, loobuma oma veendumustest ja pöörduma itta, Jumala poole Hoorebi mäel. Olles väsimusest nõrkenud, küsib ta endalt: Kes on Jumal? Kus on Jumal? Kas kõrbes? Kas Jumal näitab end alandlikkuse märkide kaudu - läbi leiva ja vee? Läbi samade märkide, mis meenutavad meile Jumalateenistust ja ristimist!!
  
• Võib ju küsida: kas Jumala aeg on minu aeg? Mõtlen siin 40 kõrbes veedetud päeva.
  
• On öeldud: Ja Jumal läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Jumal ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud maavärisemises. Ja määvärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin... kol demamah dakkah... õrn vaikuse hääl!!! Ja Jumal oli seal!!... Siis Eelias kattis oma näo kuuega ning seisis koopasuus...
  Nii ka meie, et võiksime kuulda õrna vaikuse häält, katame oma näo imetluse ja alandlikkusega, vastates häälele, kes kutsub ja saadab meid. On tõesti imeline, et ka vaikusel on hääl! Just seda häält me palvetades otsimegi.
  
  Sest Jumala olemus paneb meid proovile ka vaikuse läbi. Jumala vaikus puhastab meid meie enesekesksetest mõtetest, et saaksime vastu võtta Tema, kes Ta ise on Müsteerium.
  Jumala olemasolu tõestavad vaikus ja sõnad
• sest muidu võiks meie mõistus seada piire Jumala olemusele. On vaja ainult alandlikult kuulatada ja tagasihoidlikult imetleda...
  
• Vahel kaitseb vaikus meid ka meie endi eest! Sest mitte kõik mõtted, mis väljuvad minu sisemusest, minu südamest, pole head...
  
• Püha Ignazius Antiookiast ütles, et Kristus on Sõna, kes tuli vaikusest! Nii pean ka mina leidma Kristuse sügavamas vaikuses, oma südames, kus toimub võitlus hea ja kurja vahel. Alles siis sünnib armastus, sünnib Kristus...ja võime märgata ja vastu võtta teisi... Kristus, kes elab vaikuses, toob meis esile armastuse oma vendade ja õdede vastu...

KUULAMA

• Kreeka filosoof Herakleitose arvates pole inimesed tegelikult suutelised ei kuulama ega rääkima.
  
• Aga kristlane teab, et tal on võimalus rääkida oma Jumalaga, keda ta ei näe ja et see sõltub oskusest kuulata. Ehk nagu Paulus ütles: usk sünnib kuulates: ehk ladina keeles: fides ex auditu. Ka palve tähendab kõigepealt kuulamist, et võiksime kuulata Jumalat tema sõnade läbi. Kuulata, mida Ta mulle räägib minu elu või igapäeva kohta. Nii et tegelikult on minu nägemise allikas kuulamine. Kas ka sina tahad näha Jumalat? Siis pead oskama kuulata, ehkki see on üsna raske!!! Veelgi enam - see on kunst.
  
• Uues Testamendis köidab tähelepanu mõte - keda ma kuulen, mida ma kuulen ja kuidas ma kuulen. Kõik sõnad ei ole Jumala sõnad ja kõik sündmused ei tule Jumalast. Minu vaimulik elu kasvab vastavalt sellele, kui sügav on minu oskus kuulata. Kuulata tähendab tunnistada kellegi kohalolu ja anda talle võimalus minus elada. Kõige suurem külalislahkus pole sugugi see, kui kutsud kedagi oma majja... see on pigem võime kuulata teist inimest!
  
• Amor ex auditu!! Armastus sünnib kuulamisest!! Sageli on nii, et kui mul on raske, ei taha ma kellegagi rääkida... ma ei anna kellelegi oma sõnu...oma armastust... ma ei anna oma elu! Kuid kui ma armastan sind, siis ma räägin sinuga... Ma kuulan sind!!
  
• Nagu elu on and, on ka sõna and. Ja ande saan ma kas vastu võtta või tagasi tõrjuda. Aga sõna on ka kutse! Kui Jumal kinkis sulle sõna, võid sa ta vastu võtta või ei. Seepärast pole Jumala sõna info, mida ma pean õppima. Kui Jumal sinuga räägib, annab ta sulle elu
• seevastu tavaline info ei saa mitte kunagi lihaks. Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel. Meie ei tule kirikusse mitte infot saama, vaid kohtuma Jumalaga. Tema sõnad on müsteerium, mis muudavad su elu. Piibli sõnad pole informatsioon, kus lõppude lõpuks paistab kirik nagu kool ja preester nagu õpetaja.
  
• Piiblisõnad on sündmus, kus Keegi tahab mulle end ilmutada, astuda dialoogi, esitab küsimusi... Nagu Jumal küsis Aadamalt Eedenis: KUS SA OLED?... Iga kord, kui ma kuulen Jumala sõna, esitab Ta mulle nende sõnade läbi sama küsimuse: KUS SA OLED? Kus sa oled täna? Miks sa kardad? Miks sa peidad end?
  
• Heebrea traditsioonis öeldakse Piibli kohta Mikra, see tähendab sõna, mis kutsub väljuma, kutsub sind teele, et kohtuda Kellegagi... See on kui väljarändamine, mis sünnib kuulamises!
  
• Kuulata Jumala sõna, tähendab lahkuda, murduda, maha jätta, ennast uuesti luua... nagu Jeesus, kes ütles: Järgne mulle!!, ja jüngrid jätsid maha kõik, mis neil oli ja järgnesid Talle.
  
  On huvitav märkida, et see on sama sõna, sama verb, mida Vanas Testamendis kasutatakse tähenduses - Jumal loob maailma. Sama verb, mida kasutab Jeesus, kutsudes jüngreid endale järgnema. Jumal loob maailma oma sõnade läbi nagu ka Jeesus loob jüngreid oma sõnade läbi!!
  
• Usk on nagu avatud tee - mida rohkem ma olen käinud sel teel, seda rohkem ma kogen - kes ma olen ja kes on Jumal. Ainult et selleks on vaja, et Jumal avaks pigem mu kõrvad, mitte niivõrd silmad. Alguses pole mul vaja mitte nii palju näha, kui et rohkem kuulata. Nagu Abraham, kes kuulis üht häält, kes kutsus teda kaugele teele. Usu läbi oli Abraham kuulekas, ta kuulis, kui teda kutsuti rändama paika, mille ta pidi saama pärandiks. Ta seadis end rännakule, teadmata isegi, kuhu ta läheb ja mis teda ees ootab.
  
• Teine Moosese raamat näitas, et kõige suurem takistus Iisraeli rahva väljarändamisel Egiptusest oli nende kangekaelsus ja kõva süda, sest nad ei tahtnud kuulata Jumalat.
  Kui ma ei oska kuulata, muutun ka mina kangekaelseks ja mu süda läheb kõvaks. Ma ei kuule midagi peale oma mõtete, oma põhjenduste... arvates, et midagi ei saa muutuda. Nii oli, on ja jääb. Sellepärast valibki Jumal erilise koha, et tema rahvas saaks teda kuulata....see on KÕRB. Mõelda vaid - 4o aastat kõrbes, et sind alandada ja proovile panna! See polnud karistus, pigem selleks, et näha, mis on su südames! Ja et puhastada sinu mõtteid ja südant.
  See oli kõrb, kus Jumal andis oma rahvale manna, et öelda - inimene ei ela üksnes leivast, vaid kõigest, mis lähtub Issanda suust!!
  
• Kõrbes andis Jumal ka oma kõige tähtsama sõna: SHEMA ISRAEL, ADONAI ELOHEINU ADONAI EHAD... Kuula Iisrael, Issand on meie Jumal, Issand on ainus. Esimene sõna, esimene käsk, mida Jumal andis oma rahvale oli: KUULA, IISRAEL, kuula!!!
  
• Piiblist leiame kogemuse, et Jumal on see, kes kuuleb mu palvet, kes on armastanud mind enne, kui mina Teda. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. Jääda Tema sõnasse tähendab jääda Kristusesse.... Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel. Aga kõigile, kes Tema vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lasteks.
  
• Armastuses ei ole kartust. Täiuslik armastus ajab kartuse eemale!! Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite kartma, vaid olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: Abba, Isa!!
  
• Ja nagu ütles püha Teresa Avilast:
  

Ära lase end segada!
Ära karda!
Jumal on kõikjal...
kannatlikkusega suudame kõik.
Kellel on Jumal, sel pole millestki puudus.
Jumalast piisab.

KANNATLIKKUS

• Pühakiri tunnistab, et kannatlikkus peegeldab Jumala olemust: Issand on halastaja ja armuline Jumal, suuremeelne, helde ja pika meelega (või heebrea keeles: aeglase vihaga).
  
• Nagu loeme Peetruse esimesest kirjast: Issand ei viivita tõotuse täitmisega... Tema on pikameelne, et kõik jõuaksid meeleparandusele. Tema kannatlikkus paistab sellest, et Tema on see, kes räägib. Aga rääkides annab ta ka inimestele aega, et nad saaksid vastata... jõuaksid pöörduda. Kuid Jumala kannatlikkus ei tähenda nagu oleks Jumal tundetu, tuim, tema hingamine on täidetud sügavast kannatlikkusest, tema armastus on suuremeelne, tal ei ole heameel õela surmast, vaid ta soovib, et õelgi jääks elama.
  
• Minu vaimulik kogemus on, et keegi on juba ammu otsinud mind, kutsunud mind. Hoidnud mind eemal raskustest. Mul pole vaja välja mõelda seda Jumalat, kellega ma tahan suhelda! Ta on olemas!! Ja kogeda Teda, tähendab kogeda Kristust... Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu. Nii võib öelda, et vaimulik kogemus on ka lapselik kogemus.
  
• Jumala kannatlikkuse sügavaim väljendus on Kristuse kannatus ja ristisurm. Märkame ka suurt erinevust - pikameelne Jumal, kes kannatab armastusega Kristuse läbi, Kristuses ja Kristusega. Ja teisalt meie, kes me põgeneme niipea, kui satume olukorda, mis meile ei meeldi või mis on vastuolus meie arvamusega - sest see peaks ju õige olema!!
  
• Loeme Luuka evangeliumist: Ja Jeesus hüüdis valju häälega: Isa, Sinu kätte ma annan oma vaimu! Seda öeldes heitis ta hinge. Kannatlikkus on kristlik voorus, Püha Vaimu vili. Oma kannatlikkusega ma täidan selle osa oma ihus, mis jäi puudu Kristuse kannatuses.
  
• Nii et kristlasele tähendab kannatlikkus ka püsivust... võimet näha kaugemale... Aga kaugemale vaatamine ei tähenda, et ma otsin uudiseid, uudsust. See tähendab, et ma lähen hoopis sügavamale... pühitsen Issandat Kristust oma südames... elan ja võtan omaks ebatäiuslikkuse. Usk ei näita meile mitte ainult seda, mida on vaja praegu ja kohe!! Usk annab kogemuse, et Jumala aeg ei ole minu aeg ja Jumala teed ei ole minu teed...ja et Jumala plaan ei ole minu plaan. On öeldud: Sinu riik tulgu, Sinu tahtmine sündigu... sellepärast on kannatlikkus alati alandlik: ta näitab, kes me oleme... Isegi kui me võib olla alati ei saa kõigest aru, ei tohi me end pidada teistest paremaks.
  
• olge kannatlik iseendaga!! kui habras on meie kiindumus, meie suhted teistega... Nagu on öelnud kirikuisa, Ciprianus ..usk ja lootus kannavad alati vilja, ainult et meil on vaja kannatlikkust!! Nende nagu ka kõigi teiste kristlike vooruste läbi püsib meis Jumala armastus!!
  
• Püha Paulus on kirjutanud oma kirjas korintlastele: armastus on pika meelega. Kui me oleme koos Jumala armastusega pole see kunagi enesekeskne armastus. Klammerdumine, mis ei lase teisel hingata, mis ei austa teise elurütm... Ta ei sea tingimusi... ega otsi kunagi omakasu... ei ärritu ega ole kade...
  
• Kannatlikkus aitab meil armastada teisi sellistena nagu nad on.. mitte sellistena nagu meile meeldiks... Ehk nagu palvetas püha Teresa Avilast: Issand, tee, et ma armastaksin sind sellisena nagu Sina oled, mitte nende armu ja andide pärast, mis Sa mulle annad.
  
• Olles ühenduses Kristuse kannatlikkusega tähendab, et raskused ja hädad ei vii mind meeleheitele, vaid ma võin isegi siis kogeda rahu, mida maailm ei saa pakkuda!! See on kõige suurem kingitus, mis ühele kristlasele võib osaks saada: olla natukenegi sarnane Kristusele...ohverdada oma kannatus, oma elu, oma valu ja haigus ... kellegi teise eest. Kellegi, kes on oma viha ori, kes mõistab kohut, keda vaevavad ihad, kelle südames on esikohal töö ja tema eluprojekt...Aga Kristus kutsub meid tõelisse vabadusse: Aga teie olete need, kes minu juures on püsinud mu kiusamistes!!
  
• See suur aare, Jumala vägi, on antud meile Jumala armust ega tule meie tublidusest.
  
• SULLE PIISAB MINU ARMUST... SEST KUI MA OLEN NÕDER, SIIS MA OLEN VÄGEV
  
• Või nagu ütles püha Teresa Avilast:

Ära lase end segada!
Ära karda!
Jumal on kõikjal...
ja kannatlikkusega suudame kõik.
Kui Jumal on sinuga, pole sul millestki puudus.
Jumalast piisab.

VALVAMA

• Valvamine on üks olulisemaid mõisteid meie kristlaste vaimulikus elus.
  
  
• Mis tähendab valvata?
  
• Uuest Testamendis loeme, et sõnadel purjus olema või uinuma on vastupidine tähendus. Valvata, tähendab olla kaine, mõõdukas, hoida oma silmad avali... ma pean õnnestuma milleski väga tähtsas. Milles? Mu suhted Jumalaga peavad õnnestuma Jeesuse Kristuse läbi!! Seetõttu ongi kristlik valvamine täielikult seotud Jeesuse Kristusega.. tema isikuga... kes on juba tulnud ja kes tuleb taas.
  
• Basilio Keesareast ütles, et iga kristlane valvab päeval ja öösel, et olla valmis täitma Jumala tahtmist. Ka oma igapäevastes ülesannetes, teades, et kui Kristus tuleb taas, näeb ta, et oleme valmis minema koos temaga.
  
• Nii et valvamine tähendab sisimas selgust, arukust, kriitilist meelt, kohalolekut ja tähelepanu...
  
• Kuulates Jumalasõna muutub valvaja otsekui vastutavaks. See tähendab, et ma oskan vastutada oma tegude eest, kuid valvata ja hoolitseda ka teise inimeste eest. Ma ei saa olla ükskõikne!! Armastamine ei tähenda kasutamist. Tõeline armastus on ka vastutamine.
  
• Seepärast kannab valvamine ka tasakaalukuse vilja. Valvamine ergastab mu tähelepanu, paneb teise pilguga vaatama oma elule, käitumisele, kõigele, mida ma teen. See tähendab, et Kristus valitseb mu elu, ta on mu elus esikohal .
  
• Keda ma pean valvama? Sellele küsimusele on raske vastata. Kristlase vaenlane ei ole väljas! Ta on meie sisemuses!
  
  Jeesus ütles: Aga hoidke end, et teie süda poleks koormatud argielu muredega..
  
• Valvamine tähendab sõda iseenese vastu! Meie süda on see koht, kus sõda toimub. Seepärast püüabki valvaja vahel kogu hingest vastu panna. Ja just seepärast ongi vaja võidelda, et kaitsta oma vaimulikku elu - et mured ei ängistaks mind ning ma ei kaotaks oma rahu ja tasakaalu. Ja vahel on kõige parem kaitse on rünnak!!
  
• On huvitav märkida, et kreeka mütoloogias oli jumalus HYPNOSel=mis tähendab und kaksikvend: THANATOS=ehk siis surm!! Nad käivad alati koos! Sest uinuda tähendabki siseneda surma!! Surma, millest Kristus meid vabastab !!
  
• Tegelikult on ju lihtne ja mugav põgeneda oma reaalsuse eest kujutlustesse, oma töösse ja olla ebajumalatega. Öelda, ah, jäta mind parem üksi! Ära sega! See ei ole minu asi!!
  
• Aga.. kes armastab, pole mitte kunagi ükskõikne!!! Valvamine tähendab, et mu elus ei ole kohta depressioonil, masendusel ja ängil ehk teisisõnu suhetel, mis mind hävitab. Valvata, tähendab olla elus!
  
• Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis ärkab sinus Kristus!! Nii et valvaja elab sügavasti selles usus, et Kristus on hävitanud surma. Et ta on üles tõusnud!! Valvaja on inimene, kes pole unimüts ja kes ei ela pinnaliselt... ta on valgustatud inimene!!
  
• Ristimise läbi oleme saanud Jumala valguse lasteks, oleme kutsutud peegeldama Kristuse valgust. Sest sama Jumal, kes ütles: Pimedusest paistku valgus! on sama, kes on saanud valguseks meie südames: Jeesus Kristus! Tema, kes valgustab ka meie mõtteid ja sõnu.
  
• Pean tunnistama, et üks kõige raskemaid võitlusi igal päeval ongi valvata oma mõtteid.
  
  
• Et ma oskaksin oma mõtetes vahet teha, mis tuleb Jumalast või sellest teisest, kes on olemas isegi siis, kui paistab päike - Kuradist. Kas te teate, et kõik mõtted ei tule alati Jumalast!! Pean mõistma ka oma mõtete tagajärgi. Pean küsida oma mõtetelt: Kust sa tuled? Jumalast... või ei.
  
• Lõppude lõpuks peaksime valvama oma mõtteid kasvõi seepärast, et me ei väsiks! Nii tihti tunneme, et süda on raske, väsinud, muutnud kõvaks. Aga miks? Kuidas ma olen sattunud sellesse olukorda? Kas ma siis ei ela Jumala tahtmise järgi?... Kes ütleks, mis mu elus siis valesti on? Aga....kes ei ela Jumala tahtmine järgi, ongi alati väsinud!! Kõik näib raske!! Ärgata, õppida, töötada, andestada, otsustada...isegi elada.
  
• Noh....siis ei jäägi ju muud üle, kui küsida: Mida see mõte mulle sisendab? Kui see mõte viib mind kõrkusse, ihnsusse, kadedusse, ebakarskusse, laiskusse, teeb vihaseks... saada ta kohe minema!!! Ära hakka temaga pidama dialoogi! Ära anna sellistele mõtetele voli enda üle! Sest kõik need mõtted on omavahel seotud: üks mõte kutsub kohale teised! Pane kohe kinni oma sisemised aknad ja uksed!!
  
• Otsi pelgupaika Jumala juures! Looda tema peale!
  
• VALVAMINE TÄHENDAB, ET MÄLESTUS JUMALA ARMASTUSEST ON ALATI SINUGA!!
  
  
  
• Või nagu ütles püha Teresa Avilast:

Ära lase end segada!
Ära karda!
Jumal on kõikjal...
ja kannatlikkusega suudame kõik.
Kui Jumal on sinuga, pole sul millestki puudus.
Jumalast piisab.