10. november
PÜHA LEO I, SUUR, PAAVST JA KIRIKU DOKTOR
Leo I oli paavst aastatel 440-461.
Ta oli pärit Toskaanast ja paavstiks valimise ajal viibis diplomaatilisel missioonil Gallias. Diakonina oli tal suur mõju oma eelkäijate Celestinus I (422-432) ja Sixtus III (432-440) ajal. Leo I panus kiriku jaoks on tohutu. Ta võitles usu kaitsmisel
erinevate hereesiate vastu, eriti arianismi ja pelagianismi vastu. Oma mõju tõttu saavutas paavst keiser Valentinianus III (425-455) nõusoleku, millega tunnustati paavsti jurisdiktsiooni Lääne-Roomas. 450 jagas Leo I Gallia piiskopkonnad Arles' ja Vienne'i vahel. Ta kinnitas Tessaloonika piiskopi paavsti vikaariks.
13. juunil 449 avaldas Leo I oma kuulsa kirja Tome, milles ta mõistis hukka monofüsiitliku munga Eutychese. Vaidluse selgitamiseks kutsus Bütsantsi keiser Theodosius II kokku Efesose kirikukogu, kus Eutyches rehabiliteeriti. Leo I keeldus tunnustamast kirikukogu otsust ja 451 Kalchedonis kokku tulnud oikumeenilisel kirikukogul tühistati Efesose otsused. Samas sätestas 28.kaanon Konstantinoopoli patriarhi võrdväärsust paavstiga ja seda tunnustas paavst Hormisdas alles 519. 452 kohtus Leo I Mantua lähedal Attilaga, et vältida Rooma rüüstamist hunnide poolt. 455 kohtus ta vandaalide pealiku Geiserichiga. Temalt on säilinud 96 jutlust ja 143 kirja.
Leo I kuulutati Benedictus XIV (1740-1758) poolt 1754 Kiriku Doktoriks.
Allikad: J.N.D. Kelly "Dictionary of the Popes."
"Pope St. Leo I (the Great)" J.P. Kirsch Transcribed by W.G.Kofron
http://www.newadvent.org/cathen/09154b.htm
Ta oli pärit Toskaanast ja paavstiks valimise ajal viibis diplomaatilisel missioonil Gallias. Diakonina oli tal suur mõju oma eelkäijate Celestinus I (422-432) ja Sixtus III (432-440) ajal. Leo I panus kiriku jaoks on tohutu. Ta võitles usu kaitsmisel
erinevate hereesiate vastu, eriti arianismi ja pelagianismi vastu. Oma mõju tõttu saavutas paavst keiser Valentinianus III (425-455) nõusoleku, millega tunnustati paavsti jurisdiktsiooni Lääne-Roomas. 450 jagas Leo I Gallia piiskopkonnad Arles' ja Vienne'i vahel. Ta kinnitas Tessaloonika piiskopi paavsti vikaariks.
13. juunil 449 avaldas Leo I oma kuulsa kirja Tome, milles ta mõistis hukka monofüsiitliku munga Eutychese. Vaidluse selgitamiseks kutsus Bütsantsi keiser Theodosius II kokku Efesose kirikukogu, kus Eutyches rehabiliteeriti. Leo I keeldus tunnustamast kirikukogu otsust ja 451 Kalchedonis kokku tulnud oikumeenilisel kirikukogul tühistati Efesose otsused. Samas sätestas 28.kaanon Konstantinoopoli patriarhi võrdväärsust paavstiga ja seda tunnustas paavst Hormisdas alles 519. 452 kohtus Leo I Mantua lähedal Attilaga, et vältida Rooma rüüstamist hunnide poolt. 455 kohtus ta vandaalide pealiku Geiserichiga. Temalt on säilinud 96 jutlust ja 143 kirja.
Leo I kuulutati Benedictus XIV (1740-1758) poolt 1754 Kiriku Doktoriks.
Allikad: J.N.D. Kelly "Dictionary of the Popes."
"Pope St. Leo I (the Great)" J.P. Kirsch Transcribed by W.G.Kofron
http://www.newadvent.org/cathen/09154b.htm