9. november
LATERAANBASIILIKA PÜHITSEMISPÄEV. KIRIKUPÜHA
9. novembril tähistatakse Laterani basiilika pühitsemispäeva Roomas. Laterani basiilika on pühendatud Ristija Johannesele ja on Rooma piiskopkonna peakirikuks. Laterani basiilika on üks neljast paavstlikust basiilikast ja üks seitsmest palverännukirikust Roomas. Tuntud on Laterani basiilikas Pühima Altarisakramendi kabelis asuv altar, milleks on Püha Õhtusöömaaja laud, kus Jeesus seadis sisse Armulauasakramendi, mis on toodud Jeruusalemmast Rooma Constantinus Suure ema Helena poolt. Laterani basiilika on oluline kirikuajaloos, et oli kuni 14. sajandini paavsti residentsiks Roomas, enne kui rajati Vatikan. Lateraani basiilika ja ümberkaudne piirkond on oma nime saanud rikka Lateraani perekonna järgi, kelle valdused keiser Nero 65. aasta paiku tema vastu korraldatud vandenõu tõttu konfiskeeris. Lateraani lasi esimese kiriku ehitada Rooma keiser Constantinus.
Legendi järgi sai Constantinus enne Mulviuse silla lahingut nägemuse ristiga inglist, kes hoidis kirja deviisiga In hoc signo vinces. Keiser lasi selle oma sõdurite kilpidele maalida ning alistas Maxentiuse. Pärast lahingu võitmist hakkas Constantinus kristlust soosima. 313. aastal oli Constantinus Milanos, kus ta võttis vastu Milano edikti, millega kristlus kuulutati teiste Rooma usunditega võrdväärseks ning kristlaste kiusamine lõpetati. Olles Rooma naasnud, hakkas Constantinus otsima sobivat kohta kristlast kiriku ehitamiseks. Kirik ehitati niisiis Laterani piirkonda.
Basiilika on vanim kirikuhoone kogu Roomas ja palee oli Avignoni vangipõlveni paavstluse keskus, kus toimus neli kirikukogu. Neljandale kirikukogule 1215. aastal tuli ka piiskop Albert oma delegatsiooniga, et paluda paavst Innocentius III indulgentsi ristisõdijatele ja heakskiitu vana Liivimaa nimetamisele Maarjamaaks.