7. detsember
PÜHA AMBROSIUS, PIISKOP JA KIRIKU DOKTOR
KOLLEKT
Kõikvõimas taevane Isa,
kes Sa püha Ambrosiuse
piiskopiks, kirikuisaks ja apostelliku ameti vägevuse eeskujuks tõstsid,
ärata oma Kirikus Sinu Poja südame eeskuju järgivaid mehi,
kes Kirikut tarkusega ja võimekusega valitseksid,
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.
Ambrosius sündis Trieris Gallia prefekti pojana. Ta pühendus nooruses juristi elukutsele, temast sai hiljem Põhja-Itaalias Liguuria ja Aemilia provintsi kuberner. Nooruses õppis ta kreeka keelt ja tegeles mitme filosoofi tööde uurimisega.
Pärast piiskop Auxentiuse surma 374. aastal puhkes tüli Milano piiskopikoha üle. Oma kandidaadi seadsid üles nii kristlased kui ariaanid. Ambrosius soostus puhkenud tülis olema vahendajaks, kui ta ootamatult valiti piiskopiks. Kuna Ambrosius oli oma valimise ajal alles katehumeen, ristiti ta enne piiskopiks pühitsemist.
Traditsiooni järgi osutus Ambrosius valituks siis, kui ta läks kiriku juures olevat rahvahulka rahustama ja samal ajal kuuldi lapsehäält hüüdmas: "Ambrosius piiskopiks!" Traditsiooni järgi laskus lapsepõlves tema peale mesilassülem, milles nähti ennet tema saamises piiskopiks.
Piiskopina osales Ambrosius diplomaatilistes läbirääkimistes võimuihaldajate Maximuse ja Eugeniusega. Keiser Theodosius I soovis luua keisrile alluvat riigikirikut, kuid Ambrosius saatis ta altariruumist võre taha ilmikute juurde ja nõudis temalt avalikku patukahetsust Tessaloonikas toimunud veresauna eest.
Ambrosius on koostanud mitmeid teoloogilisi kirjutisi. Ta on kirjutanud loomisloo seletuse, Luuka evangeeliumi kommentaari, traktaadi kiriku ametnike kohustustest. Temalt pärinevad ka teosed usust, Vaimust, traktaat Issanda lihaksaamise saladusest, traktaat neitsilikkuse ideaali üle, arutlused ristimise, võidmise ja armulaua üle. Ta on loonud mitmeid hümne.
Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386.aastal Augustinus.
Ambrosius suri 397.aastal.
Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak.
Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits. Teda kujutatakse piiskopirüüs koos Gregoriuse, Augustinuse ja Hieronymusega.
Allikad: Carl Andresen ja Adolf Martin Ritter "Kristluse ajalugu I/1"
"Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid."
Koostanud Kristi Tarand.
"St. Ambrose," James F. Loughlin Transcribed by Gordon and Pat Hermes
O.P. http://www.newadvent.org/cathen/01383c.htm
PÜHA AMBROSIUS, PIISKOP JA KIRIKU DOKTOR
KOLLEKT
Kõikvõimas taevane Isa,
kes Sa püha Ambrosiuse
piiskopiks, kirikuisaks ja apostelliku ameti vägevuse eeskujuks tõstsid,
ärata oma Kirikus Sinu Poja südame eeskuju järgivaid mehi,
kes Kirikut tarkusega ja võimekusega valitseksid,
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.
Ambrosius sündis Trieris Gallia prefekti pojana. Ta pühendus nooruses juristi elukutsele, temast sai hiljem Põhja-Itaalias Liguuria ja Aemilia provintsi kuberner. Nooruses õppis ta kreeka keelt ja tegeles mitme filosoofi tööde uurimisega.
Pärast piiskop Auxentiuse surma 374. aastal puhkes tüli Milano piiskopikoha üle. Oma kandidaadi seadsid üles nii kristlased kui ariaanid. Ambrosius soostus puhkenud tülis olema vahendajaks, kui ta ootamatult valiti piiskopiks. Kuna Ambrosius oli oma valimise ajal alles katehumeen, ristiti ta enne piiskopiks pühitsemist.
Traditsiooni järgi osutus Ambrosius valituks siis, kui ta läks kiriku juures olevat rahvahulka rahustama ja samal ajal kuuldi lapsehäält hüüdmas: "Ambrosius piiskopiks!" Traditsiooni järgi laskus lapsepõlves tema peale mesilassülem, milles nähti ennet tema saamises piiskopiks.
Piiskopina osales Ambrosius diplomaatilistes läbirääkimistes võimuihaldajate Maximuse ja Eugeniusega. Keiser Theodosius I soovis luua keisrile alluvat riigikirikut, kuid Ambrosius saatis ta altariruumist võre taha ilmikute juurde ja nõudis temalt avalikku patukahetsust Tessaloonikas toimunud veresauna eest.
Ambrosius on koostanud mitmeid teoloogilisi kirjutisi. Ta on kirjutanud loomisloo seletuse, Luuka evangeeliumi kommentaari, traktaadi kiriku ametnike kohustustest. Temalt pärinevad ka teosed usust, Vaimust, traktaat Issanda lihaksaamise saladusest, traktaat neitsilikkuse ideaali üle, arutlused ristimise, võidmise ja armulaua üle. Ta on loonud mitmeid hümne.
Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386.aastal Augustinus.
Ambrosius suri 397.aastal.
Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak.
Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits. Teda kujutatakse piiskopirüüs koos Gregoriuse, Augustinuse ja Hieronymusega.
Allikad: Carl Andresen ja Adolf Martin Ritter "Kristluse ajalugu I/1"
"Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid."
Koostanud Kristi Tarand.
"St. Ambrose," James F. Loughlin Transcribed by Gordon and Pat Hermes
O.P. http://www.newadvent.org/cathen/01383c.htm