CLARA

11. august

PÜHA CLARA, NEITSI

1193-1253

KOLLEKT
Jumal, vähimate suurus,
kes Sa pühas Claras osavõtlikult
vaesusearmastuse äratasid,
lase meil tema eeskujal ja eestkostel
vaimus vaestena Kristust järgides
kord taevariiki Sinu palge ette jõuda
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

Püha Clara on Assisi Franciscuse ideaale järgiva Ordo Sanctae Clarae (e. klarissid) rajaja.
Clara di Favarone põgenes üksteist aastat vanema Assisi Franciscuse jutlustest ja eeskujust innustatuna 1212. aastal oma suursugusest vanematekodust ja ruttas Portiuncula kabelisse, kus Franciscus tal oma käega juuksed maha lõikas, tõmbas talle selga samasuguse ristikujulise mullakarva rüü, mille ta endale oli õmmelnud, ja toimetas Clara esialgu naisbenediktlaste juurde varjule. Hiljem ehitas Franciscus enda taastatud San Damiano maakabeli kõrvale Clarale väikese kloostri. Julge aadlikutütre Claraga ühinesid tema õed Agnes ja Beatrice, ning 1216 nende ema Hortulana. Clara eeskuju levis kiiresti tema perekonnast väljapoole. Franciscus andis neile 1213. aastal nn. lühikese elvormi (forma vivendi), milles iseloomustab nende teed Vaimust juhatatuna ja "eluna püha Evangeeliumi täiuslikkuse järgi", tõotades "ilmutada alati nende vastu südamlikku hoolt ja erilist tähelepanu, nii nagu vendade vastu" ("Kirjutised" 134). Pärast Franciscuse surma 1226 säilitas ja hoidis Clara tema ideid. Legendi järgi püüstsid Clara palved kaks korda Assisi keiser Friedrich II vägede sissetungist: ta seisis armulaualeiba käes hoides ja palvetades linnamüüril. Viimased 27 aastat kannatas Clara mitmesuguste haiguste käes ja oli sageli voodisse aheldatud, hoolitses aga pidevalt nunnade ja Assisi linna hea käekäigu eest. Clara mitte üksnes ei teostanud oma otsuse elada vaesuses, vaid kaitses seda ka kardinalide ja paavstide ees kuni oma surmani 1253.
1263. aastal kolisid õed väljaspool linnamüüre paiknevast ohtlikust väikekloostrist basiilika kõrval asuvasse ruumikasse kloostrisse, mis oli püstitatud uute pühakute (1255) auks. Samal aastal avaldas paavst Urbanus IV uue reegli, mis tuli vastu klausuuris elavate nunnade vajadustele ja lubas omandit. Seega oli Clara visalt kätte võidetud tekstil, esimesel naise kirjutatud ordureeglil, üsna lühike eluiga ja seda järgiti vaid vähestes kloostrites. Püha Coleta Boillet Corbie'st (1381-1447) kehtestas aga paljudes klarissikloostrites taas range kuuletumise Clarareeglile. Tänapäeval järgivad klarissid enamasti taas Clara reeglit.
1255 kuulutas paavst Aleksander IV Clara pühakuks.
Clara on televisiooni ja televisioonitöötajate kaitsepühak (alates 1958) - Clara olevat selgelt näinud jõulujumalateenistust, millest ta ise haiguse tõttu osa ei saanud võtta.

Allikad: Kristlike ordude kultuurilugu. Koostanud Peter Dinzelbacher ja James Lester Hogg. Johannes Esto Ühing, Tartu, 2004
Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid. Koostanud Kristi Tarand. Perioodika, Tallinn, 1995

Tagasi>