AUGUSTINUS

28. august

PÜHA AUGUSTINUS, PIISKOP ja KIRIKU DOKTOR

354-430

KOLLEKT
Uuenda, Issand, oma Kirikut Püha Vaimu läbi,
keda Sa õndsale piiskop Augustinusele
nii heldelt jagasid,
kinnita meid samas vaimus,
et Sinu tarkuseallikast jõudu ammutades
armastuse lättele jõuaksime
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

Aurelius Augustinus sündis Põhja-Aafrikas, Thagastes. Tema ema, püha Monica kasvatas ta kristlasena üles. 16-aastaselt läks Augustinus Kartaagosse retoorikat õppima lootuses saada juristiks. Peagi aga hülgas õpingud ning ka kristliku kasvatuse ning pühendas ennast kirjandusele, metoodikale ja filosoofiale.
Teda mõjutas Cicero, järgnesid Platon ja manihheism. Ta õpetas mõnda aega Kartaagos ja Thagastes, 383 suundus Rooma retoorikat õpetama, seal ela läbi sügava pettumuse kõiges seniõpetus. Milanos kohtas piiskop Ambrosiust, tänu kelle jutlustele ta usu juurde tagasi pöördus. Ta ristiti 387. aastal päev enne Ülestõusmispühi koos sõber Alipiuse ja poeg Adeonatusega. Seejärel pöördus ta tagasi Aafrikasse ja asutas seal koguduse, kes pühendus palvele ja õppimisele, kuid korraldas ka elavaid dispuute. Ta võttis vastu Hippo koguduse preestri ameti. Piiskop Valerianus ordineeris ta preestriks ning kui viimane suri, sai ta piiskopiks. Ta oli hea ja armastav piiskop, kes oma vaimulike ja koguduste eest ennastsalgavalt hoolitses. Tema koguduse baasil asutati mõjukas ja tunnustatud mungaordu.
Kiriku doktori tiitli on püha Augustinus pälvinud oma kirjade, jutluste, traktaatide ja palvustega, millest paljud on tänaseni säilinud. Tema "Pihtimused" kuuluvad vaimse autobiograafia klassika hulka ning "De civitate Dei" ("Jumalariigist") sisaldab esimese kristliku ajaloofilosoofia.
Augustinus suri Hippos 28. augustil 430, kui linna piirasid vandaalid Geiserichi juhtimisel. Tema põrm viidi esmalt Sardiiniasse ja sealt hiljem Paviasse.
Püha Augustinus on teoloogide kaitsepühak.

Allikas: Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid. Koostanud Kristi Tarand. Perioodika, Tallinn, 1995

Tagasi>